Kiili veetrasside olukorrast

Kolmapäev, 02 Oktoober 2019

Soovime selgitada Kiili valla veetrasside ja joogivee kvaliteediga seonduvat. Ühtlasi vabandame veidi segadust tekitanud olukorra tõttu ja üritame sellest parema ülevaate anda.

Enamus Kiili KVH-le kuuluvatest Kiili valla veetrassidest on ehitatud viimase 10 aasta jooksul. On tehtud ära väga suur töö ühisvee ja -kanalisatsiooni arendamisel ja ühendsüsteemi väljaehitamisel. Kahjuks on mõningates kohtades tekkinud probleeme joogivee kvaliteediga. Mureks on üksikutes torustike lõikudes ladestunud mangaan.

Enamus, so ca 70-80% puurkaevudest väljapumbatavas vees sisalduv mangaan püütakse veetöötlusjaamades paiknevate filterseadmete abil kinni, kuid trassi edasi pumbatav joogivesi sisaldab seda reeglina endiselt, kuigi lubatud piirides so kuni 50 μg/l. Sellise jääkmangaani sisaldus on tavapärane ja Kiili pole selles erand. Joogivee täielik puhastamine (so sisuliselt destilleerimine) muudaks vee hinna oluliselt kallimaks ja selleks puudub ka otstarbekus ning seda reeglina ei tehta. Nii ongi viimaste Kiili aleviku joogivee analüüside järgi veetrassi edastatavas joogivees mangaani sisaldus normaalolukorras ca 30-50 μg/l ehk lubatu piires alla 50 μg/l.

Mangaani näitajate kohatine võimalik ületamine lõpptarbija juures, võib olla seletatav sellega, et aastate jooksul on joogivees sisalduv mangaan ladestunud veetrasside seintele ja hetkeliste rõhumuudatuste tulemusel võib see sealt tükkidena vabaneda (vees ja filtritel nähtav must heljum). Probleemi esmase lahendusena teostasime 2019 aasta kevadel Kiili alevi hüdrantide kontrollitud avamise meetodil trassidele loputuse ja sügisel koostöös Schöttli Keskkonnatehnika AS-iga Kiili veetöötlusjaama hoolduse ning filterseadmete puhastamiseks täiendava investeeringu ning filterkeha reaktiveerimise protsessi parenduse. Ühtlasi oleme joogivees sisalduva mangaani näitajad võtnud kõrgendatud tähelepanu alla, milleks teostame regulaarselt omaanalüüse. Kinnitame, et probleem pole üldine ja trassis olev vesi on ohutu, probleem on üksikutel klientidel lokaalne ja oleme meie poole pöördunud klientide muredest teadlikud. Soovime tagada kõikidele klientidele hea kvaliteediga joogivett ja oleme huvitatud taoliste murede lahendamisest.

Samas soovime rõhutada, et hüdrantidest tehtav trasside loputus ei pruugi anda kõikides lõikudes ühtlaselt häid tulemusi. Näiteks kui tupiktorustike otstes puuduvad pesu- ja loputuslahendused või torudel on erinevad ristlõiked või hüdrantide vahekaugused on liiga suured, mistõttu ei saavutata loputuseks vajalikku voolukiirust jne. Meetod ei pese trasse täielikult ning jäädavalt puhtaks, sest mangaan sisaldub endiselt torude kaudu edastatavas joogivees ning ladestub joogivees sisalduva õhuga reageerides torude seintele ka edaspidi. Seetõttu tuleb trasside loputust korrata vastavalt vajadusele regulaarselt. Erinevate allikate järgi peetakse piisavaks loputuse sageduseks ca 3-4 aastat. Kuna tundub, et senine trasside hooldus ei ole olnud kõikides lõikudes piisav, siis aastatega on kogunenud mangaani torude seintele rohkem, kui seda taolise loputusega põhjalikult enam kõikjalt kätte saada õnnestuks.

Seetõttu oleme kavandanud võimalusel teostada osaliselt trasside hüdropneumaatilise e. õhk-vesi läbipesu (pilootprojektina Lähtse ja Nabala lõigus) ja kriitilisemates kohtades täiendavate pesu- ja loputuslahenduste tekitamise (näiteks Lasteaia 14 tupiktorustik), mis peaks tagama puhtama torustiku pikemaks perioodiks. Loomulikult ei taga ka taoline pesu jäädavalt täielikku puhtust, vaid seda tuleb teostada edaspidi regulaarselt vastavalt kohalikele oludele ja spetsialistide soovituslikele juhistele.

Tagamaks joogivee parem kvaliteet kõigile tarbijatele, oleks hea, kui kliendid pöörduksid oma muredega otse meie poole, et saaksime probleemsed kohad kaardistada ja leida parima viisi probleemsete lõikude loputuseks ning teostada vajadusel täiendavalt pesu. Ühtlasi palume ka klientidel regulaarselt oma hoonete torustikku loputada.

Mõistvale arusaamisele ja koostööle lootma jäädes
Kiili KVH OÜ